HIKING DAY

Kuna meil siin Vic'is nüüd igav, sest kooli pole ja ega seda raha ka ei ole, et Barcelonasse või kuskile mujale minna, siis peab ju mingi tegevuse välja mõtlema, ja me mõtlesime, et läheks vallutaks ühe mäe ära!

It is so boring now in Vic, because we don't have school. So, we need to make a plans what to do with our free time now. And we were thinking to go to hiking. 

Mäe nimi on Turó de la Creu de Gurb. Mäetipust avaneb vaade tervele Vic'ile ja ka lähimatele väiksematele külakestele. Meil võttis selle mäe vallutamine päris kaua aega. Vic'ist mäeni kõndimine võttis 1 tund aega, ja mäest alla tulek ja koju kõndimine võttis rohkem aega, kuna olime nii väsinud.

Ma olen enda üle nii uhke, et ma suutsin sinna mäkke ronida. Ma olin juba mäe alguses väsinud ja kuna päike ka paistis otse pähe, siis vahepeal oli tunne, et ma minestan ära. Väljas oli vähemalt 30 kraadi sooja, isegi rohkem ma arvan.

The mountain, where we went, is called Turó de la Creu de Gurb. And on the top of the mountain you can see the whole Vic and some other villages near to Vic. 

It took so much time to reach to the top, because we were so tired, and it was so hot outside. Sometimes I was feeling that I will pass out, because of the sun and the heath. I think it was more than 30 degrees outside!
But I was proud of myself, because I did it!!! :D

Ma olin kogu aeg viimane... no küll ma olen ikka aeglane! :D
I was always the last one, I am so slow! :D

Poole peal teel tippu
On the half way to the top

See vaade, mis mäetipust avanes oli super! 

VIC

Kataloonia lipp

Jeeeee, I reached to the top!!! :D

Veetsime tipus vist vähemalt 30 minutit, kui mitte kauem, ja tegime pilte ja kirjutasime raamatusse oma nimed (jah, mäetipus on vihikud, kuhu "külastajad" saavad midagi kirjutada, nagu muuseumis oleks). 

Thanks for the picture, Aron!

Kurat võtaks, see oli raske minu jaoks, aga see tasus ära, sest tipus oli ilus vaade!

Kui olime valmis tagasi alla minema, hakkasime mõtlema, et milline rada kõige lihtsam oleks (seal on erinevad rajad). Õnneks tulid sinna kaks kohalikku, kelle käest me natuke abi saime, või noh, tegelikult mitte, sest see rada, mida mööda me üles läksime, pidigi oleme see kõige lihtsam rada. Hahaha    -.- 

Ei olnud lihtne!!!!

Loomulikult küsisime ka, et kas nad saaks meist kolmest pilti teha :D

When we were ready to go back down, then we were thinking which path is the easiest
(there are different paths). Luckily there were couple of local people, so we asked them. Well, the way what they showed us was the same where we came up, and it wasn't easy at all! 

Of course we asked them to take a picture of us! :D

Nüüd peab mõtlema, mida edasi teha siin oma järelejäänud viimase nädalaga! :(

Now I have to think what to do with the rest of my last week here in Vic! :(