PEREKONNA KÜLASKÄIK

Vabandan, et mu blogi on vaikne olnud (mingi kaks nädalat vist juba varsti oleks täis saanud), kuid nii palju tegemist on olnud, et ma nüüd selles ühes postituses räägin korraga peaaegu kõigest! Tegelt ei, homme on tulemas nädala postitus (!!!), kus saan teistest tegemistest rääkida.

Hmmm, kust siis alustada? Vist ikka sealt, kui emps-iss Hispaaniasse tulema hakkasid.

Niisiis, 23.detsembril hakkasid emps-iss, Rauno ja Sandra Eestist Hispaania poole tulema. Ma läksin neile lennujaama vastu ja pärast seda, kui nad olid maandunud, siis võtsime oma rendiauto ja hakkasime nädalaks renditud maja poole sõitma. Natukene ekslesime ringi kuid lõpuks leidsime ikka õige koha üles. Koht oli Barcelonast mingi max 1 tunni sõidu kaugusel ning nimeks oli Sant Marti Sarocca (Vic'ist samuti max 1,5h kaugusel). Selles piirkonnas on palju viinamarjaistandusi, niiet kui viinamarja hooaeg on siis on seal võib-olla huvitavam ja ilusam ka loomulikult. Praegu neil üldse ei vedanud ilmaga, kogu aeg sadas vihma. Kuid sellegi poolest oli lõbus. :)

Esimesel päeval pärast saabumist viisid nad mu Vic'i tagasi, sest pidin kooli minema. Kuid kohe järgmisel päeval tulid nad mulle uuesti järgi ja me läksime Monserrat mägedesse, kus mina olen juba korra käinud ja millest võib lugeda SIIN. Kahjuks ei vedanud ka sellel päeval ilmaga, sest oli väga pilvine ja seal üleval ei olnud midagi näha ning seega ei läinud me ka päris tippu, sest sealt oleks avanenud vaade ainult pilvedele. 

Pärast seda läksime koju ja kuna oli ka mu sünnipäev siis tähistasime seda natukene. Sain kätte ka oma sünnipäeva kingid vanaemadelt ja emmelt-issilt ka. See oli vist mu elu parim sünnipäev! Hommikul koolis hispaania keele tunnis lauldi mulle tunni lõpus sünnipäeva laulu hispaania keeles. See tuli väga suure üllatusena, kuid selle taga oli Laura. Küll ma sulle kuidagi kunagi tagasi teen! :D Tunni lõpus õpetaja ütles, et nüüd hakkame laulma laulu, mille viis on terves maailmas sama. Ja ma siis mõtlesin, et oh... ma peaks ka siis ju kaasa oskama laulda! :D Ühesõnaga, suur aitäh! Se oli nii armas! :)

Niisiis, järgmisel päeval läksime Tarragonasse. Sel korral ilmaga isegi vedas natuke. Kodust sõitma hakates oli natuke vihmane ilm, kuid Tarragona poole sõites läks üha selgemaks ja lõpuks Tarragonas ringi käies oli nii palav, et pidi riideid vähemaks võtma hakkama! :D

Tarragona Amfiteater

Pärast Tarragonast lahkumist sõitsime korraks Sitgest läbi ja otsustasime, et kui järgmine päev on ilus ilm, siis tuleme siia. Kuid kahjuks ei olnud ilm jällegi alguses selline nagu me oleks tahtnud, kuid Sitges ringi jalutades läks ka ilm ilusamaks! :)

Nägime papagoid (pole vist eriti näha teda selle rohelise tausta peal)

Sitges on täiega ilus koht. Pole väga suur ja pole väga väike, selline paraja suurusega kohake. Ja ma olen kindel, et suvel on seal veelgi ilusam! :)

Järgmisel päeval läksime Lleidasse. Kuna ilm oli nagu ta igal eelneal päeval oli (ainukese vahega, et nüüd oli terve päeva sombune), siis Lleidas me kaua ei olnud. Ja ega see linn nüüd nii ilus ja huvitav ei ole kui räägitakse. Sellest kohast on mitu korda paremaid ja ilusamaid kohti. Kuid see on minu arvamus! :)

Need olid sellised huvitavamad ja suuremad kohad, mida külastasime. Muidu käisime igalpool mujal ka veel. 

Laupäeva olin ma plaaninud Rauna ja Sandraga välja minemisele. Issi viskas meid Vic'i ära ja tuli siis jälle pühapäeval järgi. Pidasin laupäeval siis nö oma sünnipäeva parimate Erasmuslastega! Love you my lovely girls! :) Eriti meeldis mulle see sünnipäevakaart, mille Laura mulle kinkis. Seal sees olid õnnesoovid hispaania keele õpetajalt ja veel ühelt teise aine õpetajalt, pluss paljudelt teistelt toredatelt Erasmuslastelt! :) Lisaks kinkis Laura ka veel ühe ilusa kaelakee ja Tanja oma tehtud super maitsvad jõuluküpsised! :) Ja Erika kinkis supernunnud kindad mulle! See oli lihtsalt super sünnipäev, ma ütlen teile!!!! 

Tagasi Eesti poole hakkasid nad lendama 1.detsembril, ja just sellel päeval kui nad ära pdidi minema, oli megailus ilm. Päike paistis ja oli täitsa selline suve tunne jälle! :) Kahju kohe neist, et neil ilmaga ei vedanud. Kuid nad lubasid kevadel uuesti tulla, ja siis on juba jälle soe väljas! :)

Täisa tore oli oma perekonda näha peale kolme kuud. Või noh... Skypes näeb neid igapäev põhimõtteliselt, isegi siis kui neil midagi huvitavat rääkida ei ole.

Nüüd on jäänud ainult veel kaks nädalat ja siis lähen juba mina Eesti.