DAY IN GIRONA

Buss Gironasse väljus kell 12.15 ja Gironasse jõudsin tund aega hiljem. Enne olin Vic’ist ostnud Girona linnakaardi, millega leidsin vaatamisväärsused kergesti üles. Bussiga sõites ei jõudnud ma jällegi kõiki neid ilusaid, suuri, kõrgeid mägesid ära imestada. Lihtsalt ei jõudnud pead nii kiiresti mõlemale poole keerata, et kõike näha.

Gironasse jõudes tahtsin külastada ainult vanalinna, kuna vanalinnas on alati midagi ilusat, huvitavad ja põnevat vaadata.

Esmalt külastasin Pont de Pedrat. See on kivist sild, mida kutsutakse ka Isabel II Sillaks. Sellelt sillalt on võimalik näha neid paljusid värvilisi maju, mis on Onyar jõe kaldale ehitatud.

Seejärel suundusin mini „Hiina müüride“ juurde, mis tegelikult on keskaegsed linna müürid. Minule meenutasid need aga Hiina müüri mini varjanti. Nendelt müüridelt on võimalik näha tervet Girona linna. Palava ilma tõttu ei jõudnud ma tervet müüri läbi kõndida, päike lihtsalt lõõskas pähe ja ma olin näost juba peet.

Kuskilt täiesti lambi koha pealt lahkusin ma müüridelt, leidsin ühe kena pargi moodi koha, pildistasin seal väheke ning uitasin nendel keskaegsetel tänavatel ringi kuni leidsin üles Katedraali, mis on ehitatud 11. ja 18. sajandi vahel. Tahtsin ka katedraali seestpoolt külastada, kuid pilet oli päris kallis.

Edasi suundusin ma Arab Baths’i poole, mis kujutab endast vanaaegset avalikku sauna. Pilet selle koha külastamiseks maksis 2€, mis tegelikult polnud seda üldse väärt. Vaadata oli seal ainult ühte ruumi ja kõik muu oli mõttetu, vähemalt minu jaoks. :D

Järgmisena otsisin üles Sant Pere de Galligants kiriku ja Sant Feliu Basiiliku, mis on Girona üks kõige esinduslikum Gooti stiilis ehitisi peamiselt oma kõrge kellatorni pärast. Seda sai ka seestpoolt külastada, kuid pilet oli kallis jällegi.

Järgmisena sattusin Placa de la Independensia’le, kus tänapäeval on palju restorane. 

Lõpuks mõtlesin koju minna. Olin päris väsinud, kuid bussijaamas selgus, et mul on vaja kaks tundi oodata veel. Siis otsustasin, et lähen otsin „The Lion’i“ üles, mis on austuseks Girona kaitsjatele Peninsular’i sõjas. Teel sinna külastasin mitmeid poode ja uskuge või mitte aga ma leidisn H&M’i üles!!! Ma arvasin, et neid siin, Hispaanias, üldse pole! Selline väheke põhjamaine tunne tuli, kodu tunne, kui poodi sisse astusin. :D 

Enne bussi peale minemist istusid pingile mu kõrvale paarike Mehhikost, kes hakkasid lihtsalt minuga rääkima. Nad küsisid kust ma tulen, mis ma siin teen ning nende käest sain teada ka, mis mu nimi Mehhikos (või siis ka Hispaanias) tähendab. Oli väga tore! :)

Oli väga tore päev ja ma lähen sinna kindlasti tagasi, sest paljud kohad jäid veel külastamata.